Loodus pakub rikkalikult ökosüsteemiteenuseid – kõikvõimalikke materiaalseid ja mittemateriaalseid hüvesid, mida inimesed loodusest saavad. Nende hulka kuuluvad näiteks värske õhk ja hapnik, lõõgastusvõimalused, toorained, teed, toit, vihm, puhas joogivesi, tolmeldamine, bioloogiline kahjuritõrje ja muld. Kõige selle taga on rohked ja mitmekesised looduslikud protsessid.
Taimede fotosüntees on vajalik kõigile elusolenditele, sest see varustab meid puhta õhu ja toiduga. Metsad ja sood neelavad õhust süsihappegaasi ja on koos meredega suurimad süsiniku sidujad. Soised ja metsased alad peavad kinni vihmavett ja vähendavad üleujutuste ohtu. Samal ajal kõrvaldavad nad veest toitaineid ja tahket ainet. Metsast saab ka tasuta toitu ja ravimeid.
Tolmeldamine on hädavajalik toidu tootmiseks, sest võimaldab taimedel seemneid ja vilju kasvatada. Mõned taimed tolmlevad tuule abil, teised on isetolmlejad, kuid tolmeldamises mängivad suurt osa ka loomad. Soomes on kõige tähtsamad tolmeldajad putukad, näiteks mesilased, kimalased ja liblikad. Mesilaste arvukuse vähenemine tooks kaasa tõsised rahalised tagajärjed.
Orgaanilist ainet lagundavad mullaorganismid – mikroobid ja seened – on väga olulised toitainete ringluses ja süsinikuringes. Lagundajad muundavad surnud orgaanilise uuesti taimedele kasutatavaks. Mõned bakterid suudavad muuta inimesele ja loodusele kahjulikud ained ohututeks ning aitavad seega kaasa pinnase puhastamisele.
Inimeste vaimseks ja füüsiliseks heaoluks on olulised ka lõõgastusvõimalused, mida loodus pakub. Loodus pakub kauneid maastikke, helisid, lõhnu, tervisejooksu kohti, või ka inspiratsiooni nii harrastuskunstnikele, muusikutele kui ka kirjanikele.
Nende teenuste säilimiseks on tarvis eluslooduse mitmekesisust. Ökosüsteemi eri osad sõltuvad üksteisest, mis teeb nad ka inimtegevuse suhtes haavatavaks. Ökosüsteeme hävitavad näiteks põllumajanduse intensiivistumine, linnastumine, pinnasereostus, kliimamuutus ja kohalike liikidega eluruumi pärast võistlevad võõrliigid. Ühetaolisus vähendab looduse võimet teenuseid pakkuda ja kahjustustest taastuda.
Ökosüsteemi teenused võib rühmitada järgmiselt:
- varustavad teenused, mille kaudu me saame loodusest meile vajaminevat, näiteks toitu, vett ja puitu;
- reguleerivad teenused, millega loodus reguleerib näiteks kliimat, veetaset, põhjavee kogunemist, jäänuste lagunemist ja haiguste levikut;
- kultuurilised teenused, mis aitavad kaasa meie füüsilisele ja vaimsele heaolule, näiteks maastikud ja lõõgastumisvõimalused;
- elu toetavate teenuste hulka kuuluvad kasvamise ja elusaine tootmise aluseks olevad protsessid: mullateke, fotosüntees ja toitaineringe.
Tavaliselt võetakse ökosüsteemi teenuseid enesestmõistetavana ja neile on keeruline rahalist väärtust omistada. Seni ei ole looduse teenuste väärtust rahalistes arvestustes, ühiskonda puudutavate otsuste tegemisel ega loodusvarade kasutamist planeerides arvesse võetud. Ökosüsteemi teenuste kontseptsioon loodi selleks, et oleks võimalik paremini mõista looduse rahalist väärtust ühiskonnale.