Veealune teadusmaailm

Hormoonid merevees

Ravimitest pärit hormoonid merevees. Ravimeid on hakatud lugema olulisteks keskkonnasaasteaineteks. Ravimitest pärit ohtlikke ühendeid (sealhulgas sünteetilisi ja looduslikke hormoone) satub reoveepuhastite setete või heitvee kaudu pidevalt pinnaveekogudesse. Kõige püsivamad ühendid kogunevad lõpuks merevette, ja kuna Läänemeri on madala soolsusega, vähese elurikkusega ja väheste troofiliste tasanditega tundlik ökosüsteem, kalduvad siinsed organismid olema ohtlike ainete suhtes tundlikumad kui teistel merealadel.

• Isegi väga madalas kontsentratsioonis (<10 ng l−1) põhjustavad hormoonid muutusi kalade ja limuste suguorganites (nt meessugunäärmete feminiseerumist).
• Reovee ega joogivee põhipuhastus ei kõrvalda veest farmaatsiatoodetes sisalduvaid ühendeid, sest need on keemiliselt väga püsivad.
• Praegu ei ole veekeskkonnas sisalduvate ravimite seire ega ravimite piirsisaldused puhastatud reovees õiguslikult reguleeritud.
• Merevee hormoonisisalduse analüüsid on suhteliselt kallid ja vajavad madalat tuvastusläve.

Allikas:

“Background Document on Pharmaceuticals and the Baltic Sea Marine Environment” [„Ravimid ja Läänemere merekeskkond. Taustadokument“], HELCOM HOD 43/2013

Geoloogilised uuringud

Geoloogilised uuringud. Viimastel aastatel on Soome lahe idaosas tehtud ranniku ja rannalähedase merepõhja geoarheoloogilisi ja meregeoloogilisi uuringuid. Põhiliselt analüüsiti ranniku morfoloogiat ning tehti muid geoloogilisi (GIS reljeefianalüüsid, maaradariuuringud, puurimine, lõimise analüüs, radiosüsiniku meetodil dateerimine) ja geoarheoloogilisi uuringuid. Tulemused on näidanud, et Sestroretskaja madaliku ja Narva-Luga klindilahe laguunide kallastel elasid noorema kiviaja ja varajase rauaaja inimesed. Samuti võib oletada, et Holotseenis (sealhulgas Antsülusjärve eelsel (11 000 cal BP) ja Littorina mere eelsel (8500 cal.BP) mere taandumise perioodil) oli meretase korduvalt praegusest madalam. Merepõhjas avastati rohkelt väljaimmitsusavasid ehk nn rõugearme. Nende seletuseks pakuti, et lahe keskosa “rõugearmid” tekkisid gaasi immitsemisest, kui orgaaniline aine mikrobioloogiliste protsesside käigus aktiivselt lagunes. Kopora ja Viiburi lahes leiduvad teist tüüpi „rõugearmid“ tekkisid arvatavalt põhjavee väljavoolust.

Allikad:

“Holocene development of the eastern Gulf of Finland coastal zone (Baltic Sea)” [„Läänemere idaosa rannikuvööndi areng Holotseenis“],

“Pockmarks of the eastern Gulf of Finland (Baltic Sea) – geology, morphology and genesis” [„“Rõugearmid“ Soome lahe idaosas – geoloogia, morfoloogia ja teke“], Venemaa A. P. Karpinski geoloogiainstituut (VSEGEI), piirkondliku geoökoloogia ja meregeoloogia osakond, Peterburi; (2) Moskva Vinogradski mikrobioloogia instituut, 2014

Rõngastega linnud, märgistega kalad – teadlased otsivad “käsitsi”

Kalade märgistamine. Kalaseire võib anda bioloogidele olulist teavet kalavarude seisu kohta arendusprojekti elluviimise eel, ajal ja järel. See aitab tagada, et projektide mõju kalaasurkondadele oleks väiksem. Kalaseire abil jälgitakse, kas kalade möödapääsurajatised toimivad ja kas kalade arvukus muutub. Elujõuliste kalaasurkondade säilitamine on vajalik elutähtsa toiduvaru kindlustamiseks ning looduslike ökosüsteemide struktuuri ja seoste kaitseks.

• Märgistamismeetodid võivad olla bioloogilised (looduslikud), keemilised ja füüsilised (sälgustamine või märgised).
• Ajutisi, mõnest nädalast mõne aastani püsivaid märgiseid kasutatakse kalade tuvastamiseks taaspüügil.
• Märgistatud kalade taaspüük aitab hinnata kalaasurkonna suurust, rändekäitumist ja ellujäämust.

Lisateavet:

• Kalade märgistamise meetodid
• Kalaseire varustus ja tehnoloogia
• Kalakaamera

Linnuradar

Linnuradarid. Radarvaatlustega jälgitakse kvantitatiivselt lindude liikumisi, et hinnata kõrgrajatistega (tuuleturbiinid, sillad jne) kokku põrkamise ohtu. Praegu kasutatakse radareid ka lennuväljadel lindudega kokkupõrgete vältimise lisavahendina.

• Radari abil jälgitakse lindude või teiste organismide (nahkhiirte, putukate) liikumisi õhus päeva jooksul või öösel, tavaliselt kuni 10 km raadiuses.
• Samaaegselt on vaja vaadelda ka teleskoobiga ja/või binokliga, et teha kindlaks linnuparves olevate lindude liik ja arv.
• Laserbinoklitega saab mõõta ka lindude kaugust ja lennukõrgust.

Allikas:

“Current Stage of Bird Radar Systems” [“Linnuradarisüsteemide olukord”], Felix Liechti ja Hans van Gasteren, Šveitsi ornitoloogiainstituut, Hollandi Kuninglikud Õhujõud, 2010

Mereruumi planeerimine

Mereruumi planeerimine on protsess, mille raames analüüsitakse ja korraldatakse ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks inimtegevuse jaotumist merealadel. Mereruumi planeerimine võib olla ökosüsteemipõhine, alapõhine, integreeritud, kohanduv, strateegiline ja kaasav. Mereruumi planeerimiseks on olemas mitmeid kasulikke ja uuenduslikke vahendeid. Ühe sellise planeerimisvahendi prototüüpi, mis põhineb eri maastikuüksuste ja elupaikade tundlikkusel, hakatakse TOPCONS-projekti raames katseliselt kasutama suurte merealade planeerimiseks Soome lahe idaosa looduse kaitsekorralduses.

Lisateavet:

TOPCONS-projekt

Mereohutus

Mereohutus tähendab mereõnnetuste, laevadelt pärit merereostuse ja merel inimelude kaotamise riski vähendamist. Meretranspordiga seotud ohuolukorrad ja väiksemad õnnetused on Soome lahel tavalised, sest siinsed geograafilised tingimused on keerulised, talvised ilmastikuolud rasked ja laevaliiklus tiheneb. Venemaa nafta väljavedu on järsult kasvanud ja suurendab arvatavalt õnnetuste ohtu Soome lahel. Suurt naftaõnnetust pole piirkonnas seni toimunud, kuid selle tagajärjed oleksid tundlikul merealal hukatuslikud. Paljude mereõnnetuste põhjuseks on inimlik viga. Sellepärast nähakse mereohutuse tõstmise võimalustena ettevõtete ohutuskultuuri parandamist ja õiguslikest nõuetest kaugemale ulatuvat vabatahtlikku tegevust.

Allikas:

“Maritime Safety in the Gulf of Finland. Evaluation of the regulatory system” [„Mereohutus Soome lahel. Hinnang reguleerimissüsteemile“], Jenna Viertola, Turu ülikooli mereuuringute keskus, 2013.