Lämmastikku satub Läänemerre ka otse õhust. Vette sadeneva õhulämmastiku peamised allikad on maantee- ja meretransport, kütmisel ja tööstuses kasutatavad fossiilkütused ning põllumajandus. Lämmastik võib õhus kaugele edasi kanduda ja vees lahustudes olulist mõju avaldada, sest erinevalt enamikust vetikarühmadest suudavad tsüanobakterid ehk sinivetikad seda toitainena kasutada.
Ligikaudu 20% Soome kasvuhoonegaaside heitkogustest pärineb eratranspordist. Auto kasutamist vähendades ja selle asemel jalgratta või ühistranspordiga sõites saad õhuheitmeid vähendada, sest enamiku maanteetranspordi heitmetest põhjustavad lühikesed, ainult paarikilomeetrised sõidud. Pikemateks reisideks on kõige keskkonnasõbralikum liiklusvahend rong. http://wwf.fi/mediabank/1882.pdf
Soome laht on üks tihedama liiklusega merealasid maailmas. Igal aastal läbib Soome lahe umbes 40 000 alust, ja neist 6500 on naftatankerid. Meretransport tekitab nii õhusaastet kui ka heitvett. Laevadelt paiskub õhku nii lämmastik- ja vääveloksiide kui ka kasvuhoonegaase. Läänemerel sõitvate laevade heitveega jõuab igal aastal Läänemerre 356 tonni lämmastikku ja 119 tonni fosforit. Need arvud on küll põllumajandusreostusega võrreldes väikesed, kuid laevadelt pärit toitained satuvad merre põhiliselt suvel, mis on vetikate kasvu kõrgperiood, ja sellisel kujul, et vetikad saavad neid kohe kasutada, mitte alles pärast nende lagunemist. Kui lähed Läänemere kruiisile, broneeri oma reis keskkonnahoidliku ettevõtte laevale.
Energiatootmisest ja transpordist pärit heitmed kiirendavad ka kliimamuutust, mis prognooside kohaselt tõstab Läänemere piirkonnas temperatuuri ja suurendab talvist sademete hulka. Talvise sademete hulga suurenedes hakkab merre leostuma rohkem toitaineid, mis omakorda süvendab eutrofeerumist. Samuti viib sademete hulga suurenemine Läänemere soolsuse vähenemiseni, mis oleks kahjulik eelkõige liikidele, kes eelistavad soolast vett. Veetemperatuuri tõus suurendaks tõenäoliselt ka invasiivsete liikide levikut, sest võimaldaks paljudel soojemat vett eelistavatel liikidel kergesti Läänemeres kanda kinnitada. Pehmemad talved mõjutaksid ka jääkatte ulatust ja paksust. Jääkatte õhenemise korral kannataksid eelkõige hall- ja viigerhülged, kes poegivad jääl.
Kõikjal maailmas on vähendanud linnade keskkonnaprobleeme, näiteks vee- ja õhureostust, rohekatuste kasutamine. Rohekatus on elava taimestikuga kaetud katus, ja linnakeskkonnas on sellel palju eeliseid.
Linnas on paljud pinnad vett läbilaskmatud, mis tähendab, et vihmavesi tekitab suure koormuse sadeveekanalisatsioonile. Tänu rohekatustele väheneb asulate äravooluvee hulk, sest vesi imbub taimestikku ja peenradesse. Rohekatused parandavad linnades ka õhukvaliteeti, sest taimestik filtreerib õhust saasteaineosakesi ja gaase. Kuna taimestikust auruv vesi jahutab õhku, aitavad rohekatused linnakeskkonnas pindade liigse kuumenemise vastu. Peale selle muudavad rohekatused linna mõnusamaks paigaks ja pakuvad paljudele liikidele elupaiku. Nad meelitavad kohale linde, liblikaid ja teisi putukaid. Rohekatused võivad vähendada ka mürareostust, sest ebatasaselt pinnalt peegeldub heli vähem kui linnade kõvadelt siledatelt pindadelt.
Helsingi ülikoolis uuritakse, kuidas saaks rohekatuseid Soome linnade jaoks kohandada ja Soome linnaplaneerimisse ja ehituskultuuri lõimida.