Naftareostus on sagedane keskkonnaõnnetus, mis ohustab tõsiselt inimeste tervist ja keskkonda. Viimasel ajal on naftavedude käigus, nafta ümberlaadimisel või naftahoidlates aset leidvate reostusjuhtude arv suurenenud. Naftareostus on keskkonnale kõige ohtlikum siis, kui see jõuab rannikualadele: niisuguse reostuse tõrjeks on vaja palju eriväljaõppega inimesi. Väljaõppinud vabatahtlike osalemine ranniku naftareostuse tõrjes on aidanud vähendada naftareostusest põhjustatud keskkonnakahjusid.
Vabatahtlikud keskkonnakaitsjad on kvalifitseeritud spetsialistid, kes oma vabal tahtel osalevad inimtekkelise reostuse keskkonnamõju vähendamises. 2013. aastal õpetas Peterburi looduskasutuse, keskkonnakaitse ja ökoloogilise ohutuse komitee koostöös Peterburi naftaõnnetuste vältimise ja tõrje riigiettevõttega PILARN välja 106 vabatahtlikku. Komitee teeb tihedat koostööd Peterburi juhtivate ülikoolidega, nt Peterburi ülikooli, Venemaa riikliku hüdrometeoroloogiaülikooli, Peterburi polütehnilise ülikooli ja Venemaa veterinaarmeditsiini akadeemiaga.
Vabatahtlikke koolitatakse mitmes etapis: kursuse teooriaosa läbitakse ülikoolides, ohutuskoolitust aga viivad läbi PILARN-i spetsialistid, kes tutvustavad naftatõrjel kasutatavaid töövahendeid ja seadmeid. Koolituse viimane etapp toimub rannikualadel. Pärast kõigi kolme õppeetapi läbimist saavad vabatahtlikud tunnistuse, mis võimaldab neil osaleda rannikualade naftatõrjeoperatsioonides. Vabatahtlikele, kes on juba saanud algkoolituse, korraldab komitee edasijõudnute kursusi.
Üks vabatahtlike töövaldkondi on linnustiku kaitse. Linnud on naftareostuse suhtes eriti tundlikud. Peterburi looduskasutuse komitee spetsialistid osalesid koos Peterburi riikliku looduskaitsealade valitsuse ja veterinaarmeditsiini akadeemia töötajatega Maailma Looduse Fondi (WWF) korraldatud praktilisel seminaril Soomes, kus käsitleti linnustiku kaitse tähtsamaid praktilisi küsimusi. Komiteel on kavas osta spetsiaalsed lindude taastusabi varustusega konteinerid, et vabatahtlikud saaksid harjutada naftaga määrdunud lindude puhastamist.
Peterburi naftareostusele reageerimise süsteem on aastaringne teenistus, mis tuleb toime ka suurte naftaõnnetustega. See tagab piirkonnas kõrge keskkonnaohutuse ning mõjub hästi Läänemere ja Soome lahe keskkonnale.
Vabatahtlikke keskkonnakaitsjaid koolitati projekti “RescOp – päästetegevuse arendamine Soome lahel“ raames. Projekti toetas Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Kagu-Soome ja Venemaa vahelise piiriülese koostöö programm. Projekti eesmärk on tugevdada Venemaa ja Soome riskijuhtimise alast koostööd, tõsta teadus- ja arendustöö ning õppuste kaudu mereohutust ja vähendada piiriülest keskkonnaohtu. Praegu on andmebaasis 250 naftatõrje väljaõppega vabatahtlikku keskkonnakaitsjat – palju rohkem kui projekti eesmärgiks seati (120). See näitab õppurite otsustavust aidata kaasa oma kodukandi keskkonna kaitsmisele ning saada väärtuslikke teadmisi ja kogemusi.
RescOp-i projekti tulemusena on paljud vabatahtlikud keskkonnakaitsjad saanud naftatõrjeoperatsioonide läbiviimise väljaõppe. Peale selle on projekt avanud Peterburi oblastis uusi võimalusi vabatahtlike algatuste arendamiseks. Komitee jätkab vabatahtlikele keskkonnakaitsjatele tõhusate koolitusprogrammide väljatöötamist.