Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Täiskasvanud isashülged on üle 2 m pikkused ja kaaluvad kuni 300 kg, emased on väiksemad.
Hallhülged on tõelised avamereloomad, kes rändavad üle kogu Läänemere. Samas on nad suhteliselt sotsiaalsed loomad, kes kogunevad aastaringselt mitmekümne- või isegi mitmetuhandepealistesse karjadesse, moodustades nn lesilaid. Peamised lesilad asuvad Läänemere keskosas, Eestis, Rootsis ja Ahvenamaal. Soome lahe Eesti vetes on teada 3 lesilat: Krassi saarte piirkond ning Uhtju ja Malusi saared, viimane neist on püsivalt asustatud lesila.
Hallhülge arvukus langes Läänemeres 1970-ndateks aastateks umbes 4000 isendini. Tõhusate kaitsemeetmete rakendamine alates möödunud sajandi 80-ndatest aastatest on tõstnud praeguse arvukuse hinnanguliselt 23 000–24 000 isendini, neist Soome lahes ligikaudu 1000 isendit.
Hallhülge põhitoiduks on kalad, kelle liigiline koosseis muutub aastaajaliselt.
Hallhülged poegivad veebruaris-märtsis. Hülgeema sünnitab avamerel triivival jääl ühe valgekarvalise poja. Valge beebikarv vahetub päris hülgekarvaks umbes 3 nädalaselt. Soojadel talvedel kasutatakse poegimiseks laide või saari. Poeg kaalub sündides 10–12 kg. Rasvane emapiim lisab hülgepojale kaalu paari kilo võrra päevas. Iseseisvalt hakkavad pojad toituma umbes kuu vanuselt.
Hallhülge eluiga on 15–25 aastat, kuid on teateid ka 40-aastastest hüljestest.
Hüljeste tervislik seisund pole vaatamata keskkonnamürkide, näiteks PCB ja DDT hulga vähenemisele mereorganismides oluliselt paranenud ja endiselt esineb hüljestel palju tervisehäireid (patoloogiaid). Põhjuseks võivad olla uued toksilised ühendid, mille mõju on uurimata.
Täiskasvanud loomadel vaenlased puuduvad. Poegi võivad ohustada merikotkad ning meri- ja hõbekajakad.
Kalamehed on ikka süüdistanud hülgeid kalavõrkude lõhkumises ja sealt mati võtmises. Oma osa selles on kindlasti Läänemere ja ka Soome lahe kalavarude üldises vähenemises, kuid on ka teisi põhjusi. Järjepidev uurimistöö, sh raadiosaatjate kasutamine hüljeste uurimisel on abiks hüljeste elu mõistmisel.
Hallhüljes on kaitse all kõikides Soome lahe äärsetes riikides: Eestis, Soomes ja Venemaal.