Aurik-jäälõhkuja, praeguse nimega Suur Tõll (mütoloogiline Saaremaa vägilane) telliti Venemaa poolt Saksamaa Stettini laevatehasest Vulcan-Werke AG 1912. aastal. Laev lasti vette 1913. aastal, kuid sai lõplikult valmis 1914. aastal ja kandis siis nime Tsar Mihhail Feodorovitš (Царь Михаил Фёдорович) ning tema kodusadamaks sai Tallinn. Laeva ehitamise eesmärgiks oli navigatsiooni tagamine Soome lahes.
Laev oli valmimisel täiuslikem jäälõhkuja maailmas ja on tänapäeval suurim algsel kujul säilinud aurik-jäälõhkuja maailmas. Saja aasta vältel on jäälõhkuja kuulunud Venemaale, Soomele, Nõukogude Liidule ja Eestile. Aastate jooksul on laev kandnud erinevaid nimesid. Nime Tsar Mihhail Feodorovitš ja Wäinamöinen on laev kandnud korra, kaks korda on nimeks olnud Volõnets ning Suur Tõll. Viimast nime kannab aurik-jäälõhkuja taas aastast 1988.
Väiksemaid remonditöid on tehtud vastavalt vajadusel. Aastatel 1950-1952 oli laev põhjalikumas remondis Soomes Rauma-Repola laevatehastes, siis asendati kivisöekatlad vedelkütuse kateldega, uuendati pumbasüsteemid ja sisekujundus.
Kroonlinn oli laeva kodusadamaks 1957. aastast kuni teenistuse lõpuni 1980-ndate aastatel. 1988. aastal alustas Eesti Meremuuseum protsessi laeva toomiseks Tallinnasse ja päästmiseks vanarauaks müümisest, mis õnnestus juba sama aasta sügisel. Järgnes mitmeaastane remont ja 1995. aastal avati jäälõhkuja külastajatele. 2004. aastast seisab Suur Tõll Lennusadama kai ääres. Suur Tõll avatakse taastatud ohvitseride messi, mitmete teiste ruumide kujunduse ning ajaloolise ekspositsiooniga uuesti külastajatele 19. juunil 2014, kui möödub 100 aastat laeva esmakordsest saabumisest Tallinna.