/.../Krüüslid, põhjapoolse päritoluga rannalinnud on valinud Pakri neem panga paekaljud endale pesitsemispaigaks. Nägime, kuidas üks neist pragulise paenuki tagant välja lendas. Jälgisime, kuidas ta, punajalgne ja süsimust, valge laik tiibadel, sinirohekasse vette laskus. Seda mereosa teravalt binokliga silmitsedes loendasime siin ligi 30 krüüslit. Muretult ja rahulikult õõtsusid nad rahutu mere ruttavail voogudel. Mõned neist kadusid vahetevahel silmist, jäädes laineharja varju või sukeldudes sügavikku. Üksikud tõusid hetkeks õhku, laskudes varsti jälle tagasi vette. /.../
Pilte ja hääli Eesti loodusest
/.../ kõigist loodusjõududest on meri kõige võimsam, aga ka inimlähedasem. Viie tuhande aasta eest jõudsime tema äärde, lükkasime kõrvale metsa tiheda eesriide ja tardusime paigale. Siin me nüüd oleme, ja kõik me kanname endas mere märke.
Hõbevalge
Soome lahe saarte asukad ei olnud mitte ainult osavad ja kartmatud kalurid ja hülgekütid, vaid ka töökad ja heade kommetega; nad tundsid maailma hoopis laiemalt, mitte üksnes oma kodusaari, nad olid toimuvaga kursis ja õpetasid oma lapsed juba varakult lugema.
Rantarosvojen saaristo. Itäinen Suomenlahti 1700-luvulla
Meri on üks suur elusolend, kes on mõnikord heas ja mõnikord halvas tujus. Ja täiesti võimatu on aru saada, miks. Seda võib ainult aimata.
Muumipappa ja meri
Mul oli Tallinnas sõpru ja sugulasi ning mulle meeldis seal olla. Linn oli väga suurlinlik, nagu Viiburi, ja selle rõõmsameelsus nakatas seal elavaid soomlasi; seda jätkus isegi veel siis, kui maailma poliitiline olukord sundis neid Soome tagasi pöörduma.
Suursaaren Emma
Kõik, mis me endast maapinnale maha jätame, laguneb ja jõuab Läänemerre. Nii on see olnud väga pikka aega – kogu meie eksistentsi jooksul.
Meri
Vee peegelsile pind hakkas lainetama ja vaikus andis teed lainete loksumisele. Olin sellest vaatepildist samavõrra erutatud, vaadates looduse majesteetlikkust …
Путешествие из Петербурга в Москву